Klínika Privadu; La Kumpri Enkuadramentu Multa

Saude337 Views
banner 468x60

DiliPos.com-Klínika Privadu ihaTimor-Leste (TL), seidauk hetan lisensa hodi kumpri enkuadramentu legál husi Ministeriu Saude (MS), se’i hetan sansaun, selu koima ou multa husi $ 1.000-$ 5.000.

Argumentu hirak ne’e, hato’o husi Diretur Gabinete Lisensiamentu Rejistu Atividade Saúde (GLRAS-MS), Carlito Correia Freitas informa, to’o agora seitór privadu sira loke Klínika tenke kumpri ona enkuadramentu legal no MS kontrola di’ak, tanban iha Dekretu Lei nú.23/2022, ko’alia konaba unidade servisu privadu Saúde Infrasaun ou koima.

banner 336x280

Sira la halo tu’ir báze legál sira ne’ebé iha konaba infrasoins ou koima, purtantu sira tenke kumpri báze legál sira ne’ebé iha, balun loke sira nonok hela la iha informasaun.

Sira halo operasaun, maibe ida ne’e,”ita hetan sira se’i hasoru Lei, iha infrasaun ou koima ho osan $ 1.000, $ 3.000, $ 5.000, seitor privadu loke Klinika hakarak buka osan di’ak liu, tenke tu’ir prosedimentu sira ne’e, iha duke hasa’i osan barak liu,”hateten Carlito ba Jornalista, foin lalais ne’e.

Nia hatutan, parte GLRAS-MS, kontinua halo atividade rutina halo desiminasaun enkuadramentu legal ba parte hotu hanesan Unisversidade Departamentu Saude nian.NGO ne’ebe servisu iha area Saúde, bele entende no konesimentu, atu kumpri baze legal MS nian ne’ebe eziste.

Enkuadramentu Legal ne’ebe fo kompetensia ba GLRAS, hodi ezekuta iha MS mak Dekretu Lei nu.3/2019, hetan alterasaun ba iha Dekretu-Lei nu.53/2020, fo kompetensia 13 ba GLRAS hodi fo lisensiamentu ba importasaun ekipamentus konsumaveis mai husi estranjeiru tenke hetan lisensimantu
Unidade Privadu.

Nune’e mos, fo lisensa ba unidade privadu Saude hanesan konsultoriu Mediku ba sidadaun, fasilidade Laboratoriu ne’ebe eziste iha teriotoriu Nasional no rekruta Emfermeiru ou Parteira sira ne’ebe fo atendimentu ba inan isin rua sira.

Kompetensia seluk konaba hala’o rejistu ba Profisional Saude hotu iha Timor laran tantu seitor publiku no seitor privadu tenke rejistu iha MS no sira ne’ebe servisu iha unidade privadu Saude Farmasia fa’an ai-moruk iha Baucau laran tenke rejista.

Nia esplika, GLRAS husi MS iha ona planu Médiku Estranjeiru ne’ebe hala’o servisu Mediku iha TL hahu la’i ho estajiu hodi hatene sistema Mediku TL nian.

Profisional sira mai husi Estranjeiru rekezitu sira tenke kumpri molok sira hala’o kna’ar iha TL, tenke rejistu iha MS tu’ir Dekretu-Lei ne’ebe iha daudaun.

Maibe, ba oin sira tama mai tenke konse la, “ita nia sistema liu husi estajiu iha ita nia fasilidade hodi iha konesimentu foin sira bele ba hala’o prestasaun Aaude atu sira konese ita nia sistema Saude no Politika sira,”tenik Diretur GLRAS.

Entretantu, tu’ir daduz husi GLRAS husi MS rejista ona seitor privadu hari’i Klinika 96 no importador Medikamentu Saude hamutuk 36.(nt)

banner 336x280

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *