UNFPA Fasilita Formasaun bá Jestor Pesoal Saúde 

Nasional1985 Views
banner 468x60

DILI Post- UNFPA Fasilita Formasaun Profisional Ba Pesoal Saúde, sira oinsa Atu hasa’e Konesimentu Ba Mortalidade inan ho Bebe iha Timor-Leste.

 

banner 336x280

Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste, Bruce Campbell hatete, formasaun ne’e realiza atu hasa’e kapasidade Jestór no pesoál saúde sira hodi halo revizaun kona-ba mortalidade inan no bebé.

 

“ita hakarak halo formasaun ida atu hasa’e ita-nia kolega sira nia kapasidade atu halo revizaun kona-ba mortalidade inan no bebé sira foin moris, ita imajina kuandu inan ida mate iha família ida ida ne’e hanesan trajédia bo’ot ida ba família ne’e tanba inan sira ne’e bele ema-nia oan, ema-nia kaben, ema ida nia inan, bin ka alin, ne’e trajédia mas importante liu atu ita-boot sira hatene katak, mate sira ne’e barak liu maioria ne’e bele hapara ka bele prevene la devia mate.” Dehan Reprezentante UNFPA ba Jornalista sira iha Novu Turismu Lesidere.

 

Reprezentante UNFPA mós husu ba Jornalista sira atu habelar informasaun ba komunidade sira kona-ba mortalidade inan no bebé.

 

“Agora imi sira ne’ebé servisu hanesan jornalista, imi iha papel bo’ot atu bele hatutan informasaun ka hatutan mensajen ba komunidade sira katak númeru ida pasu no esforsu atu hatun mortalidade inan no bebé mak tuir ahi iha fasilidade saúde ne’ebé atende husi pesoal saúde primária, ne’e ita-boot Jornalista sira-nia papel atu ajuda habelar informasaun ida ne’e.” Nia Rekomenda.

 

Nia Afirma katak, inan barak mak hili atu partu iha uma, entaun ema la hatene kauza husi mate ne’e.

 

“Hanesan ita-nia dadus hatudu katak, inan barak liu tur ahi iha uma, entaun ita la hatene sira barak loos mate iha uma, entaun ita la hatene loloos kauza husi mate ne’e saida, tan ne’e mak bainhira sira mai tur ahi iha fasilidade husi pesoal ne’ebé treinadu ita bele prevene mortalidade ida ne’e tanba ita tau matan ba sira.” Nia Afirma.

Liu husi kauza mortalidade inan hatudu kauza tolu mak impede ona sira nia mortalidade.

“Entaun prosesu sira ne’ebé to’o akontese mate ne’e ita rezumu iha atrazu tolu kauza husi primeiru atrazu ne’ebé akontese iha uma, família atu foti desizaun lori inan ne’e ba ospitál, Atraza segundu ne’ebé akontese atu sira la’o atinji fasilidade saúde ne’e demora, atrazu ikus mak fasilidade tanba pesoal treinadu laiha, ekipamentus fo aimoruk lais nomós infrastrutura la adekuadu hodi apoiu pesoal saúde no inan sira, ne’ebé Jornalista sira bele kontribui mai saúde atu bele ajuda ida ne’ebá”, nia subliña

 

Nia dehan, Husi dadus 2016 hatudu katak, mortalidade inan hamutuk 195 mill liu mak mate kompara ho bebé mate rihun atus ida.

 

“Agora dadaun ita hare’e ne’e husi Demografika 2016 nian katak, tinan 10 ba kotuk maibé ida ne’e ita sei uza nafatin katak inan sira ne’ebé mate hamutuk 195.100 mill, ida ne’e estatístika kompara ho bebé sira ne’ebé moris rihun atus ida, imajina mak ita iha inan ne’ebé tuir ahi 50 mill ita Timor ne’e tinan tinan 50 mill, entaun lorloron ne’e inan ida ka ema rua rua mak mate.” Nia relata.

 

Nune’e liuhusi seitores no parseiru sira nia apoiu hodi haree diferensia sira atu responde ba situasaun refere.

 

“Intervensau númeru ida ne’ebé importante liu ne’e mak agora ita ko’alia dadaun nee, ita hakarak hatene sira mate tanba sá atrazu 1,2, no 3, agora husi ida ne’e mak ita halo proposta atu hadi’ak, liu husi sektores sira no liu husi parseiru sira-nia apoiu hanesan Unicef, UNFPA, OMS nomós apoiu husi governu Australianu, ne’ebé pasu importante mak ida nee, hare’e tanba sá sira mate, ita atu haree saida mak halo diferente hodi responde Bazeia ba ida ne’ebá hodi hadi’ak.” Nia haktuir

 

Reprezentante ne’e haktuir UNFPA hamutuk ho parseiru sira apoiu Ministériu saúde atu establese fasilidade hodi atinji inan sira.

 

“UNFPA ho apoiu parseiru sira hotu hakarak apoiu Ministru saúde atu halo tan esforsu sira seluk atu establese fasilidade sira ne’ebé halo inan sira atinji ho di’ak menus husi oras rua nia laran iha fasilidade hotu 36 iha Timor laran tomak, ida ne’e esforsu ida ne’ebé agora dadaun UNFPA hamutuk ho parseiru sira seluk hakarak halo katak establese fasilidade sira ne’ebé iha menus atu apoia inan isin rua sira ne’ebé mai ho komplikasaun no sira bele atinji menus husi oras rua nia laran.” Nia hakotu.

Jornalista:Octa

banner 336x280

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *