Dílipost.com, Loron 28 Maiu 2026 — IX Governu Konstitusionál aprezenta proposta alterasaun dahuluk ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 iha debate jerál Parlamentu Nasionál, ho tema Investe iha Transformasaun Nasionál, Integrasaun Rejionál, Dezenvolvimentu Inkluzivu no Reziliénsia Nasionál.
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatete katak alterasaun orsamentál ida-ne’e nesesáriu atu responde ba situasaun globál ne’ebé agora marka ho inseguransa no instabilidade, partikularmente konflitu iha Médiu Oriente ne’ebé hamosu krize enerjétika no aumentu folin kombustível iha mundu.
“Diskusaun kona-ba orsamentu la’ós de’it kona-ba númeru no dadus finanseiru, maibé kona-ba dezenvolvimentu nasaun no moris-di’ak povu nian,” hateten PM Xanana iha Parlamentu Nasionál.
Timor-Leste nu’udar nasaun ne’ebé depende maka’as ba importasaun hetan impaktu direta hosi krize globál ida-ne’e, ne’ebé bele afeta estabilidade ekonomia no sosial iha rai-laran.
Tanba ne’e, Governu propoin alterasaun orsamentu atu garante seguransa enerjétika, estabilidade folin no protesaun ba populasaun. Pakote medida sira ne’ebé proposta hamutuk to’o US$271 milhõens.
Rezerva Kombustível no Subsídu Medida prinsipál iha alterasaun orsamentu ne’e mak kriasaun rezerva kombustível estratéjiku nasional ho montante US$174,3 milhõens, atu garante fornesimentu kombustível ba Hera, Betano, RAEOA no Ataúro durante fulan hitu.
Aleinde ne’e, Governu mós introdús subsídu kombustível ho valór US$42 milhõens atu limita impaktu aumentu folin kombustível internasionál ba família no negósiu sira.
PM Xanana dehan katak Governu mós prepara US$5 milhõens atu reforça rezerva foos no seguransa ai-han nasional.
“Bainhira folin kombustível sa’e, folin ai-han mós bele sa’e. Tanba ne’e Governu tenke prepara medida preventiva,” nia esplika.
La Foti Osan Foun Husi Fundu Petrolíferu Xanana subliña katak alterasaun orsamentu ida-ne’e la aumenta levantamentu hosi Fundu Petrolíferu. Governu uza kombinasaun realokasaun orsamentu, saldu kaixa, transferénsia rekursu no receitas doméstikas ne’ebé aas liu duké previstu.
“Realokasaun ida-ne’e la signifika retiru, maibé redefinisaun prioridade sira,” xefe governu afirma.
PM haktuir governu sei kontinua investe iha infraestrutura, saúde, edukasaun, agrikultura, turizmu no oportunidade ba juventude sira, no mós garante Timor-Leste nia preparasaun ba ASEAN.
Apoiu Ba Munisípiu no RAEOA Iha proposta alterasaun ne’e, Governu mós kontinua fó prioridade ba desentralizasaun no dezenvolvimentu munisipál. Orsamentu adisionál inklui apoiu ba kombustível tratór agríkola no fortalecimentu estrutura administrativa RAEOA.
“Dezenvolvimentu nasional labele akontese de’it iha Dili. Estadu forte bainhira servisu ba sidadaun hotu-hotu,” dehan PM Xanana.
Kompromisu Internasionál no ASEAN Primeiru-Ministru reafirma katak alterasaun orsamentu ne’e mós importante atu Timor-Leste bele kumpre ninia kompromisu internasionál hanesan integrasaun ASEAN, kooperasaun CPLP no parseria rejionál.
Nia konsidera katak diplomasia no solidariedade internasionál importante ba estabilidade no dezenvolvimentu Timor-Leste nian.
Maski iha krize globál, PM Xanana afirma katak ekonomia Timor-Leste kontinua reziliente. Governu projeta kresimentu ekonomia 4.5% iha 2025 no 4.3% iha 2026, maski inflasaun bele sa’e tanba aumentu folin kombustível no ai-han.
“Ita-nia povu servisu hela, negósiu sira investe hela no reforma sira kontinua hadi’a fundasaun ekonomia nasional,” nia reafirma.
PM Xanana apela ba deputadu sira Parlamentu Nasionál atu aprova proposta alterasaun OJE 2026 hodi Governu bele iha instrumentu nesesáriu atu responde ho responsabilidade ba dezafiu globál no proteje moris-di’ak povu timoroan.
Jornalista : Azacsi Quintão
















