DiliPost.com (Kuala Lumpur) 26 Outubru 2025 – Simeira Ofisial adezaun ba asian Timor Timor-Leste(TL) sente orgullu bele tama iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN)
Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) ofisialmente adere ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) ohin. Adezaun ida-ne’e reprezenta marku istóriku ida iha nasaun nia viajen ba independénsia no integrasaun rejionál no globál.
Hafoin tinan barak ho preparasaun konstante no kooperasaun ho Estadu-membru ASEAN sira, Timor-Leste nia admisaun konfirma kompromisu nasaun nian ba dame, prosperidade, no unidade iha rejiaun Sudeste Aziátiku.
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão afirma: “TL nia adezaun ba ASEAN reprezenta realizasaun vizaun nasaun nian ne’ebé iha kleur ona atu hamriik oklu ba oklu ho ita-nia viziñu rejionál sira, hanesan hanesan, hodi harii Sudeste Aziátiku ida ne’ebé forte liu, inkluzivu liu, no reziliente liu. Momentu ida-ne’e reflete kompromisu koletivu no esforsu dedikadu hosi ita-nia governu, ASEAN no ita-nia povu parseiru sira.”afirma Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão.
Primeiru-Ministru Gusmão haktuir liután katak “hanesan Estadu-membru ASEAN foun liu, Timor Leste iha intensaun atu kontribui ba objetivu no aspirasaun komún sira hosi Komunidade ASEAN nian—hodi promove kreximentu ekonómiku, progresu sosiál, no dezenvolvimentu kulturál iha rejiaun tomak.” haktuir PM liután kat
Governu Timorense hato’o ninia agradesimentu kle’an ba governu Estadu-membru ASEAN nian, Sekretariadu ASEAN, no parseiru sira seluk ba sira-nia apoiu no orientasaun nafatin iha prosesu adezaun tomak.
Timor-oan sira mós hato’o ninia agradesimentu kle’an ba Malázia, ne’ebé prezide ASEAN iha 2025, ba ninia lideransa, orientasaun, no kompromisu metin hodi fasilita Timor-Leste nia tranzisaun ne’ebé di’ak ba adezaun tomak.
Governu reafirma nia kompromisu atu kaer metin prinsípiu sira husi Karta ASEAN nian no atu partisipa ativamente iha pilár tolu Komunidade ASEAN nian: Komunidade Polítika no Seguransa, Ekonómiku, no Sosiokulturál.
Marku ida-ne’e reprezenta kapítulu foun ida iha Timor-Leste nia envolvimentu ho rejiaun, ne’ebé reflete kompromisu fahe ba kooperasaun, estabilidade, no kreximentu sustentável iha Sudeste Aziátiku tomak. (aza)












