Dílipost.com, Loron 16 Julli 2026,– Adjuntu Diretór Institutu Estudu Internasionál no Formasaun Avansadu, Xina International Communications Group (CICG), Zhu Zhongshu, simu ho delegasaun Jornalista Timor-Leste ne’ebé partisipa iha semináriu mídia iha Beijing.
Iha diskursu abertura, nia hateten katak programa ne’e importante atu hametin amizade, kooperasaun no interkámbiu entre Xina no Timor-Leste, liuliu iha área mídia, komunikasaun no dezenvolvimentu rekursu umanu.
Zhu Zhongshu hahú nia diskursu ho hato’o boas-vindas ba partisipante sira hotu hosi Timor-Leste no agradese ba sira tanba halo viajen naruk atu partisipa iha programa formasaun ne’e.
Nia hatutan katak CICG sente onra boot bele simu delegasaun Timor-Leste no espera katak semináriu ne’e bele sai oportunidade ida atu hametin komprensaun diak.
” Ida-ne’e hanesan ksolok boot ida atu hasoru malu ho imi hotu. Ha’u nia onra boot atu iha interkámbiu oin-ba-oin ida-ne’e ho ita-boot. Hodi ami nia Institutu nia naran, ha’u hato’o boas-vindas ba maluk sira hotu hosi Timor-Leste ne’ebé partisipa iha semináriu ida-ne’e,” dehan Zhu Zhongshu.
Iha relasaun entre Xina no Timor-Leste kontinua sai metin liu iha tinan hirak ikus ne’e, liuliu liuhosi Inisiativa Sintu no Estrada (Belt and Road Initiative) no kooperasaun entre Xina no ASEAN. Nia mós lembra katak enkontru entre Prezidente Xi Jinping no Prezidente José Ramos-Horta iha Beijing iha fulan Jullu 2024 marka etapa importante ida tanba líder rua deside atu hasa’e relasaun bilaterál ba parseria estratéjika komprensiva.
Nia dehan katak tinan ida-ne’e marka aniversáriu ba dala 35 relasaun diálogu entre Xina no ASEAN. Nu’udar membru foun ASEAN, Timor-Leste iha oportunidade boot atu partisipa iha dezenvolvimentu rejionál no benefisia hosi kooperasaun ekonómika no polítika.
” Hodi organiza semináriu ida-ne’e, ami hakarak atu harii ponte liuhosi interkámbiu mídia no tulun ita-nia belun sira hosi Timor-Leste atu hetan komprensaun kle’an liután kona-ba viajen modernizasaun Xina nian. Hamutuk, ita bele fahe istória kooperasaun Xina-Timor-Leste no benefísiu diak sira,” nia dehan.
Nia esplika tan katak iha situasaun mundiál ohin loron, nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela iha papél importante liu atu promove governasaun globál ne’ebé justu no dezenvolvimentu komún. Tanba ne’e, Xina no Timor-Leste bele kontinua servisu hamutuk atu kontribui ba estabilidade no prosperidade iha rejiaun Ázia-Pasífiku.
Durante semináriu ne’e, partisipante sira sei simu oportunidade atu aprende diretamente hosi espesialista CICG no envolve iha interkámbiu ho profisionál mídia sira hosi Xina. Zhu espera katak troka esperiénsia ida-ne’e bele aumenta komprensaun no konfiansa entre povu rua.
Iha nia diskursu, Zhu mós aprezenta badak China International Communications Group (CICG), organizasaun ida ne’ebé estabelese iha tinan 1949 no dedika ba komunikasaun internasionál. CICG publika livru no revista iha lian oioin no promove kultura, dezenvolvimentu no politika Xina ba komunidade internasionál. Nia hateten katak organizasaun ne’e mós iha esperiénsia naruk iha kooperasaun ho nasaun sira ASEAN.
Nia esplika katak Institutu Estudu Internasionál no Formasaun Avansadu organiza ona programa formasaun barak ba jornalista no profisionál mídia hosi nasaun ASEAN, no programa ida-ne’e sei kontinua fó oportunidade ba partisipante Timor-Leste atu aprende no harii rede profisionál.
“Ami sei halo esforsu tomak atu fornese apoiu no servisu organizasionál ne’ebé komprensivu, kria ambiente aprendizajen ida ne’ebé konfortavel no garante katak ita-boot nia viajen iha Xina sei sai enrikese no fó fuan,” dehan Zhu Zhongshu.
Nia mós husu ba jornalista no profisionál mídia Timor-Leste atu uza oportunidade ne’e hodi observa dezenvolvimentu Xina ho matan rasik no depois fahe esperiénsia ne’ebé sira hetan ba povu Timor-Leste.
” Liuhosi ita-boot nia relatóriu no hakerek, ami hein katak ita-boot sei fahe observasaun, esperiénsia no reflesaun sira ba povu Timor-Leste, atu ema barak liután bele komprende diretamente dezenvolvimentu dinámiku Xina nian,” nia afirma.
Nia konklui hato’o dezeju ba susesu semináriu ne’e no espera katak delegasaun Timor-Leste sei hetan esperiénsia ne’ebé útil durante iha Xina. Nia reafirma katak CICG sei kontinua promove interkámbiu no kooperasaun iha área mídia no kultura, hodi hametin amizade entre Xina no Timor-Leste no kontribui ba parseria estratéjika ne’ebé fó benefísiu ba povu nasaun rua.
Jornalista : Azacsi Quintão












