DILI Post – Iha sorumutu Internasional HWPL kona-ba Estudu Jornalizmu da Pas hala’o online ho tema “Relatoriu Solusaun iha Age of News Evitance.
Haforsa ajensia Audensia liu husi kolaborasaun Media ba Pas ne’ebe publikasaun husi jornalista kona ba konflitu sira dadaun ne’e akontese iha mundu papél jornalizmu nian imporante tebes hamenus konflitu no promove pás.
Tuir komunikadu ne’ebe online Dili Post asesu, Tersa (21/04) ne’e husi organizasaun Internasional HWPL relata workshop ne’e aprezenta husi jornalista na’in tolu ne’ebé kontribui ba estudu Jornalizmu da Pas nian iha volume 4 husi Jornal, hodi hatudu importánsia husi jornalizmu ne’ebé orientadu ba solusaun ne’ebé la’o liu husi eventu relatóriu sira hodi aprezenta dalan sira ba rezolusaun konflitu no esperansa.
Reprezentante Jornalista husi ekipa editoriál iha Indonezia, Achmad Yani, aprezenta mos ninia peskiza ho títulu “The Role of International Media Narratives in the De-eskalation of the Tailandia-Kambodia Conflict.”
Nia subliña katak dalan ne’ebé meiu komunikasaun sosiál halo konflitu forma signifikativamente persepsaun públiku.
Bazeia ba análiza ida kona-ba artigu 19 husi média globál boot sira, maizumenus 64% husi kobertura ne’e foka liu ba konflitu militár no tensaun polítika. Enkuantu esperiénsia husi ema sivíl sira ne’ebé deslokadu liu 200,000 barak liu laiha.
Nia hatutan meiu komunikasaun sosiál forma kompriensaun públiku liu husi hili saida mak atu inklui no esklui, no husu jornalizmu ne’ebé inkorpora perspetiva sira ne’ebé sentru ba vítima no esplora solusaun pasifika sira.
Nune’e mos jornalista husi media banjarmasin.com, Indonesia, Ida Yusnita hateten ho tema Paz “Direitu Umanu Ida Ita Tenke Proteje Hamutuk.”
Nia define dame la’ós de’it hanesan laiha funu, maibé hanesan kondisaun ida-ne’ebé bazeia ba seguransa, igualdade no justisa, ne’ebé presiza responsabilidade koletiva.
Nia esplika kona-ba papél estadu, sosiedade no meiu komunikasaun sosiál sira-nian hodi hetan pás, hodi fó atensaun ba governasaun ne’ebé justu, toleránsia sosiál no relatóriu responsavel.
Nia dehan tan pás no direitus umanus la bele haketak, husu esforsu prátika hanesan toleránsia edukasaun, polítika anti-diskriminasaun, no reforsu média independente.
Aliende ne’e jornalista, Jose Nicolas Arroyo Ramos haree oinsá ambiente komunikasaun sosiál kontribui ba polarizasaun no diskursu ne’ebé afeta husi konflitu.
Nia hatudu konseitu kona-ba “violensia deskursivu” ne’ebé hatudu katak komunikasaun ne’e halo divizaun ne’ebé boot liu no la iha forsa fízika.
Nia mós nota katak iha idade dijitál, konteúdu sira ne’ebé emosionalmente afeta no la hetan verifikasaun habelar lalais, dala barak hamenus kestaun kompleksu sira ba istória sira ne’ebé simples. Nu’udar alternativa, nia ko’alia liu kona-ba jornalizmu dame nian hanesan aprosimasaun ida-ne’ebé esplora kauza huun, inkorpora perspetiva oioin, no aprezenta solusaun konstrutivu sira.
Maske hala’o online, workshop ne’e fasilita envolvimentu ativu entre partisipante sira. Durante diskusaun ne’e, partisipante sira esplora tópiku sira hanesan notísia ne’ebé fó inspirasaun ba esperansa no papél istória pozitivu iha relatóriu konflitu.
Entertantu sorumutu ne’e mós introdús plataforma Media no Global ba Pas rede globál ida-ne’ebé bazeia ba Plataforma ne’e hein katak sei apoia atu habelar jornalizmu dame nian iha mundu tomak. (**)












