Timor-Leste, nasaun ne’ebé hetan bensaun ho patrimóniu kulturál ne’ebé riku no iha potensialidade sufisiente atu halo kultivasaun agrikultura, hasoru dezafiu sira ne’ebé persistente hodi alkansa auto-sufisiénsia ai-han.
Maski foos sai hanesan ai-han prinsipál ba nia populasaun, produsaun doméstika kontinua la to’o ba demanda, ne’ebé rezulta iha dependénsia maka’as ba importasaun sira.
Dependénsia ida-ne’e la’ós de’it fó presaun ba ekonomia nasaun nian maibé mós espoin ba vulnerabilidade sira hosi flutuasaun merkadu globál nian.
Ho folin foos nian ne’ebé sa’e iha mundu, dependénsia agrava ona inseguransa ai-han no hamosu preokupasaun sira ne’ebé aumenta kona-ba nasaun nia abilidade atu hatán ba nesesidade nutrisionál sira hosi nia povu.
Atu rezolve dezafiu sira-ne’e, adosaun prátika agríkola ne’ebé sustentável no inovativu maka krusiál atu asegura fornesimentu ai-han ne’ebé estável. Solusaun ne’ebé mosu hanesan mudansa potensiál maka dezenvolvimentu no kultivasaun Perennial Rice-PR23. La hanesan ho variedade hare konvensionál ne’ebé presiza kuda filafali kada époka, Perennial Rice-PR23 dezeña atu moris tinan tomak, oferese benefísiu barak liu duké métodu kuda hare tradisionál.
Vantajen Agríkola husi Perennial Rice-PR23 maka, bele kolleita liu husi dala ne’en durante tinan barak la presiza kuda filafali, variedade ne’e ajuda hamenus nesesidade ba serbisu intensivu no rekursu inklui mos hadi’a saúde rai nian. Karik kompara ho kultivasaun Fini Hare konvesional iha Timor-Leste, hanesan iha parte barak iha mundu, involve kuda Hare tinan-tinan, ezije traballadór, bee, no rekursu ne’ebé signifikativu. Nesesidade atu kuda beibeik rai no kuda filafali hodi hamosu degradasaun rai nian iha tempu naruk nia laran. Maibé, Fini Perennial Rice-PR23 oferese solusaun sustentável liu.
Aleinde ne’e, Perennial Rice-PR23 iha potensiál atu aumenta produsaun ho signifikativu. Hodi kuda tinan tomak, fornese kolleita dalabarak iha tinan ida de’it, la hanesan ho Fini Hare anuál ne’ebé tenke kuda filafali iha siklu ida-idak. Siklu kolleita kontínuu permite agrikultór sira atu hamosu rendimentu konsistente no konfiável liu ba komunidade rurál sira iha Timor-Leste.
Benefísiu Ekonómiku introdusaun Perennial Rice-PR23 bele sai hanesan mudansa ba ekonomia agríkola Timor-Leste nian. Redus dependénsia ba foos importadu no rediresiona fundu sira-ne’e ba hametin produsaun foos doméstiku no dezenvolvimentu rurál. Ba agrikultór sira, signifika hamenus kustu input no potensiál ba lukru ne’ebé aas liu tanba ezijénsia fini no adubu ne’ebé ki’ik liu iha tempu.
Ambientalmente, Perennial Rice-PR23 ajuda kombate preokupasaun urjente relasiona ho kuda Fini Hare tradisionál, inklui erozaun rai, utilizasaun bee, no emisaun gás ho efeitu estufa. Fini R23 presiza bee menus kompara ho fini sira seluk.
Adisionalmente, nesesidade ne’ebé redús bainhira kuda, ajuda prezerva estrutura no fertilidade rai nian, hamenus risku ba erozaun no promove sustentabilidade agríkola ba tempu naruk.
Teste Globál no Susesu Perennial Rice-PR23 nian, mesmu sei iha faze inisiál hosi adosaun jeneralizadu, Fini Perennial Rice-PR23 hatudu ona rezultadu sira ne’ebé promisór iha nasaun oioin, liuliu iha Sudeste Aziátiku no parte sira hosi Áfrika. Hare ne’e dezenvolve liuhosi peskiza tinan barak hosi sientista ne’ebé foka ba kria variedade hare sustentável liu no bele tahan kondisaun mudansa klimátika inklui hamenus kustu input.
Iha nasaun sira hanesan Xina no Kamboja, projetu pilotu sira koko efikásia PR23 nian iha sistema agrikultura lokál sira. Rezultadu dahuluk sira enkoraja tebes, ho agrikultór sira relata produsaun di’ak liu no kustu ki’ik liu tanba nesesidade atu kuda filafali menus.
Aleinde ne’e, PR23 nia rezisténsia ba peste no moras sai hanesan vantajen signifikativu iha kondisaun ambientál sira ne’ebé dezafiante. Iha Áfrika, PR23 mós hetan atensaun tanba nia abilidade atu ajuda komunidade afetadu tanba bee-moos. Iha área sira-ne’e, variedade PR23 hatudu ona promesa iha adaptasaun ba kondisaun lokál sira, kontribui ba seguransa ai-han no sustentabilidade ambientál.
Maske Perennial Rice-PR23 iha potensialidade boot tebes ba Timor-Leste, maibe iha dezafiu oioin tenki ultrapasa. Agrikultór sira presiza treinamentu no apoiu atu adota tékniku kuda foun. Presiza mós dezenvolve infraestrutura ba distribuisaun no komersializasaun PR23 nian hodi asegura nia adosaun ne’ebé jeneralizadu.
Mak kaer ukun no parte interesada agríkola nian sira tenke kolabora hodi estabelese polítika ne’ebé enkoraja adosaun prátika agrikultura sustentável. Investimentu iha peskiza, parseria lokál, no estensaun kontinua ba agrikultór sira sei sai xave atu garante katak PR23 bele buras iha Timor-Leste.
Estabelese to’os demonstrasaun no fornese formasaun prátika hodi ajuda agrikultór sira halo tranzisaun hosi métodu kuda hare konvensional seluk ba prátika sira ne’ebé sustentável no efisiente liu.
Atu konklui hakarak dehan katak, PR23 aprezenta solusaun ne’ebé promete ba dezafiu produsaun hare Timor-Leste. Liuhusi hamenus dependénsia ba hare importasaun, hasa’e produsaun, no promove prátika agrikultura ne’ebé sustentável liu, PR23 bele hala’o papél hodi atinji seguransa ai-han no estabilidade ekonómika ba nasaun.
Ho planeamentu no apoiu ne’ebé kuidadu, Fini PR23 bele sai eixu ida iha futuru setór agrikultura Timor-Leste nian, hodi fó benefísiu tantu ba meiu-ambiente no ba ema sira ne’ebé depende ba hare ba sira-nia moris.(**)
Boa Sorte no bom Teste!!!
Hakerek nain : Quintiliano A Belo