MJ Kontinua Esforsu Ba Direitu Titularidade

Justisa190 Views
banner 468x60

Dilipost.com- Ministru Justisa, Sergio da Costa Hornai hatete, Ministériu Justisa (MJ), garante katak direitu titularidade, bele konverte direitu sidadaun sira bele asesu ba iha kreditu.

“Atu konverte direitu sidadaun sira nia, bele asesu ba iha kreditu oinsá mak garantia, hanesan preokupasaun horseik distintos deputadus sira nia koloka liu-liu vise bankada KHUNTO no mós Antonino Bianco koloka oinsá mak haree, kona-ba direitus titularidade, esforsu sira halo dadauk kuandu iha direitu sira afetadu, ita halo alargamentu tanba iha sirkuntansia balun”, informa Ministru Sergio liu hosi intervensaun iha debate Orsamentu jeneralidade iha Parlamentu Nasionál, Kinta-Feira (06/11/2025).

banner 336x280

Nia dehan, Governu tenke halo alargamentu ba estrada, ba halo instalasaun konsultoriu halo kanalizasaun bee-moos no seluk tan, tanba hirak ne’e sidadaun sira nia direitu, no buat sira ne’e iha hotu lei, Nu.8/2017, eis propriesaun ne’ebé komesa halo dadauk ona.

“Ita mós haree katak koordenasaun servisu interministérial sira liu hosi Estatal mai iha Tasi-tolu halo servisu oinsá mak identifika propriedade moveis estadu nia, uza ba fim interese sosial nia karik iha ASPOL, karik iha Prezidente nia sorin, lakleur ita halo tan, hirak ne’e hotu maibé tenke konta sirkuntansia ba iha direitus umanus no mós direitus propriedade esforsu sira Governu ida ne’e, kompremetidu duni para atu halo”, tenik nia.

Governante esplika, iha situasaun jeneralidade, Governu fo importansia ba reforma estadu direitu ida ne’e, politika define ona iha Nonu Governu Konstituisional nia, ba iha reforma estadu direitu ne’e rasik, oinsá mak asesu ba iha justisa ida iha transversal atu halo koreksaun ba iha iregularidade atu lori ema hotu-hotu bele rekoñese sira nia direitu.

“Ita hakarak halo dezenvolve instituisaun bele dezenvolve konsolidadu instituisaun iha, ema ne’ebé iha kapavel iha lei para ordena, fo servisu ba iha instituisaun sira ne’e, hodi rekoñesimentu ba direitus partikular no mós ba iha dominiu privadu estadu no dominiu públiku estadu nia, atu bele garante seguransa kona-ba direitu nia. Seluk ita halo enkluzaun ida tenke rekoñese ema ida nia direitu, direitu ba iha direitu anterior sira, direitu kostumeirus no mós ba iha posederadura ou posse provizoriu ne’ebé iha”, nia subliña.

Tuir nia, ko’alia kona-ba politika terras propiedade iha situasaun rua, ida mak pertense ba rai partikular no ida seluk mak dominiu públiku no dominiu privadu ne’ebé pertense ba estadu.

“Nonu Governu hahú kedas iha 2023 to’o mai bele konklui ona buat lubuk oan ida hodi atribuisaun Titularidade 43, parselas agora sa’e ba iha 103 parselas, agora dadauk iha fulan ida, iha tinan ne’e nia rohan ita hato’o tan por volta 922 parselas, ba iha direitu titularidade ba rekoñesimentu terras propriedade partikular, no mós direitus superfisiu atu bele konsede direitus sira ne’e, ba iha direitu de uzu ba iha lisensa, ba iha konsensaun no mós ba iha sujeita ba iha arendamentu”, Segio hateten.

Nia informa, esforsu sira ne’ebé Governu halo, atu bele produz tan iha tinan ida ne’e hamutuk 722 parselas, ne’e signifika katak progresaun la’o di’ak tebes.

“Esforsu sira halo hela ha’u bele loko-an oituan deit, se ita bele produz tan iha tinan ida ne’e nia rohan to’o iha 722 parselas, ker dizer ita fo progresaun ida ke maka’as mais ida me’e, servisu koletivu, servisu ida ne’ebé parte interesante sira liu-liu sira ne’ebé posse, sira ne’ebé hanesan deklarante ba iha terras propriedade sira sei koopera, ho diresaun jeral terras propriedade liu-liu diresaun nasionál servisu kadastrais nia para halo komplementaridade ba iha direitu sira ne’e”, nia realsa.

Nia hatutan sira mós halo reajustamentu politika liu-liu ba iha jestaun terras nia ba iha trezentus vinte seis mill, sentu onze (326.111 ) parselas, ne’ebé identifikadu no iha ona lista baze de dadus servisu nasionál kadastrais nia.

“Ministériu Justisa halo artikulasaun iha nia programa Nonu Governu Konstituisional nia tau importansia ba iha jestaun terras propriedade iha liña koordenais Ministerial ne’ebé ita kompleta dadauk iha planu ka programa Nonu Governu Konstituisional nia, hodi halo re-interasaun ba iha dadus sira ne’ebé iha, atu bele konsolida, no halo rekoñesimentu no identifika halo atribuisaun ba iha direitu sira ne’e”, nia konklui.(Octa)

banner 336x280

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *