DILI Post-Nakait ho deklarasaun husi Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmao ne’ebe hateten, taka total Grupu Arte Marsiais-Grupu Arte Rituais (GAM-GAR).
Tan de’it, Timor-Oan ne’ebe ba buka servisu hodi sustenta nesesidade familia iha Nasaun li’ur sira halo problema iha Santuariu Portugal ou rai Fatima ne’ebe Nossa Senhora Fatima hatudu an ‘Penampakan’ ba bibi atan sira hodi Sarani iha Mundu tomak atu Reza Hamutuk ou Reza Tersu hamutuk husi um aba uma. Bainhira taka total GAM-GAR hanesan vingansa Politika.
Aleinde ne’e, problema ne’ebe juven sira halo la bele du’un de’it ba iha AM-AR sira mak halo. Maibe, tenke hare’e mos ba iha Sosiu-Ekonomia, tanba povu moris la iha sustentablidade problema sempre mosu. Ou problema ki’ak bele hamosu hela de’it iha komunidade nia le’et. Parte ida bele hateten, problema entre GAM-GAR tan de’it implementar Lei la efetivu.”Hateten Deputadu Luis Roberto ba Jornalista iha Parlamentu Nasional (PN), Tersa-feira (11/06/2024).
Luis hateten, rezulta Timor-Oan ida (1) mate. Vise-Komisaun B Trata Assuntu Defeza no Seguransa Luis deklara la’os taka GAM-GAR mak dalan hodi rezolve problema.
Vingansa
“Ita nia PM hatu’un ona deklarasaun katak, taka total GAM-GAR, tan de’it Timor-Oan sira halo problema iha fatin Santuariu Fatima Portugal. Maibe, ha’u hanesan reprezentante povu iha Uma Fukun-PN hakarak hateten, de’it la’os taka GAM-GAR mak dalan hodi rezolve problema.
Tanba, lia fu’an AM-AR, ne’e hamutuk ho ema no ema idak-idak ho nia fu’an. Ita bele taka mos kuandu iha vigansa Politika entre grupu ho ema ita se’i la rezolve, tanba ne’e, ha’u hakarak dehan taka AM-AR se’i la rezolve problema,”tenik Luis.
Mekanizmu
Nia dalen, tan saida juven Timor-Oan ba halo problema iha ema nia rain hodi balun to’o mate. Governu tenke solusiona problema ne’e, ho mekanizmu oinsa Governu bele kria hodi fo hakmatek ba juventude sira, atu la bele halo problema. “Ha’u hakarak husu de’it ba iha Xefi Governu, tan saida ita nia juven sira gosta halo problema ba to’o iha ema nia rain,”katak nia.
Ida ne’e, Governu tenke solusiona ho mekanizmu saida mak Governu halo atu juven sira la bele hamosu problema beibeik, bele hakmatek hodi servisu iha rai laran.
Duke haruka jven sira ba servisu iha rai li’ur mosu problema, hafo’er Timor nia naran ikus Governu no Estadu jeneraliza fali dehan taka atividades AM-AR. Maibe, problema ne’ebe hanesan,”ita hatene problema ne’e, individu ou pessoal Timor-Oan-Timor-oan mak halo la’os jeneraliza AM-AR sira mak halo, ita tenke hare’e didi’ak.
Du’un
“Ita la bele jeneraliza problema ki’ik bo’ot juven sira halo du’un ba AM-AR, maibe ita la hare’e ba tansa saida juven sira sempre halo problema. Ita la hatene tanba Sosiu-Ekonomia mak halo sira hanesan ne’e.
Tanba, ita nia povu la moris ho sustentabilidafe mak problema sempre mosu. Hodi ida ne’e, Governu tenke kria mekanizmu oinsa bele halo juven sira hakmatek. Hodi moris iha dame no paz, Governu tenke kria kampu traballu atu juven sira la presiza sa’i ona ba rai li’ur hodi buka moris, maibe servisu iha ra’i laran ho hakmatek,”hatutan Luis.
Tenke
Nia akrezenta, Governu tenke hanoin didi’ak kuandu atu taka atividades AM-AR, tanba taka la’os solusaun ba rezolve problema. Tanba, Governu kria ona Komisaun Reguladora Arte Marsiais (KRAM), halo ona Estatutu hodi kria Lei Rigorozu atu Regula AM-AR sira. Maibe, problema sempre akontese, entaun Governu presiza hare’e ba aspeitu seluk oinsa bele hakalma juven sira hakmatek iha rai laran.
Medidas
Responde ba kestaun hanesan, Vise-Ministru Assuntu Parlamentar (MAP), Aderito Hugo da Costa hateten, Lei nu.05/2017, forte tebes ninia implementasaun. Maibe, seidauk efetivu no Governu halo Avaliasaun no diakusaun kle’an tebes ba Lei nu.05/2017.
Hodi hanoin halo Alterasaun foun no medidas foun, mais depois hare’e ba medidas ne’ebe introduz iha Lei ne’e, forte tebes sobre ba AM-AR. Mais sufisiente atu halo atuasaun no mais sufisiente atu fo Pena ba hirak ne’ebe halo problema.
Ida ne’e,”ita hare’e efetivu btebes, maibe iha implementasaun kazu akontese Polisia ka’er suspeitu halo investigasaun, submete ba Ministeriu Publiku (MP) livre, tanba ne’e, hirak ne’ebe implementar ba Lei nu.05/2017 la efetivu,”tenik Aderito.
Suspensaun
Ba problema AM-AR sempre fo suspensaun primeiru fulan 6, segundu fulan 6 hodi fo ba identidade sira halo koresaun ba aktus sira nian rasik dezenpeñu entidade idak-idak.
Atu fo konfiansa ba publiku, Lei ne’e, sufisiente no autor ba implemetar Lei tenke seriu iha sira nia koordenasaun no implementasaun ba Lei. Tanba ne’e, pozisaun IX Governu Konstitusional la halo Alterasaun ba Lei.
Tanba, Lei nu.05/2017, ninia definisaun forte tebes se’i implementa husi Autor implementador sira ho seriu.
Aderito hatutan, akontesimentu Timor-Oan halo iha Santuario Portugal, seriu tebes no parte Governu lamenta hodi kondena aktus hirak ne’e, hotu hanesan referensia ida.
Kontinua sa’i Refrensia ba IX Governu Konstitusional, atu hare’e no se’i deside didi’ak. Depois fulan 6 suspende atividades AM-AR. Saida mak Governu se’i foti lori Estadu nia naran no povu nia naran kontribui estabilidade Nasional prevene permanente aktus violensia ne’ebe envolve AM-AR.(al)