Jacinto: Ami Rona Deit Naran Husi Media ,Maibe Fos La Mosu

Ekonomia3014 Views
banner 468x60

LAKLUTA (DilPost.com)- Actual Xefi Suku Dilor Postu Administrativu Lakluta Munisípiu Vikeke, Relata Durante Ne’e nia Populasaun Rona Duni Imformasaun ne’ebe fo sai husi Media ,Kona ba Governu Dasia fo ona Subsidio ba Empreza fos sira iha Timor Leste, Hodi fa’an Fos ho Marka Amor da Familia ho Folin Dolar 10 Dolar Amerikano, ba Populasaun sira TimorLeste.

Maibe Realidade to’o Adata Populasaun sira iha Suku Dilor ,Seidauk Assesu ba Fos refere tanba Empreza sira la Fa’an to’o iha Area Remotas.

banner 336x280

Tanba ne’e Komunidade sira iha Suku Dilor Rasik to’o agora sei kontinua Sosa Fos ho Folin $18.50 Kada saka ho Kilograma 20.

“Fos ne’e Rasik Mai to’o deit iha Kapital Munisípiu Vikeke,Ami ho Ami nia Komunidade iha Area Remotas ne’e la hetan ,Maske ami rona husi Media dehan governu Fo Subsidio ba Fos maibe Realidade fos nunka Lori to’o mai Ami iha Area Remotas. “Xefi Dilor Jacinto Ximenes ba Dilipost Iha Postu Administrativu Lakluta Kuarta ne’e (29/11).

Nia Konsidera Governo Fraku iha Kontrola tanba Empreza sira faan Fos la to’o iha Area Remotas ,nune’e komunidade hodi bele Assesu.

“Sira ne’e hatene ga lae Postu Lakluta no Lakluta ne’e Pertense ba Timor ga lae?,tanba fos ne’e Fa’an deit mak iha Kapital ne’eba ,oinsa mak ami nia Populasaun sira iha ne’e hodi bele hetan.” Nia Lamenta.

Jacinto Haktuir To’o Agora mos nia Populasaun Sira Kontinua Sosa Fos ho Folin hanesan Babain ho DolarAmerikano $18.50 Kada saka.

Jacinto Deklara ho Subsidio ne’ebe Governu Liu husi Ministériu Komersiu Industria (MCI ),Maibe Nia parte Deskontente tanba fos la Sirkula to’o iha Area Remotas,Tanba ne’e Nudar Autoridade Lokal Suku Dilor ,Sujere ba Parte Kompetente atu bele tau Atensaun ba Preokupasaun ne’ebe komunidade suku ne’e enfrenta.

Lideransa Lokal ne’e Haktuir Maioria Populasaun iha Suku Dilor Moris ho Agrikultor hanesan halo toos no Natar ,Maibe Ho Mudansa Klimatika ne’ebe dadaun ne’e Timor Leste hasoru, nia Parte Konsidera Ne’e Hanesan Ameasa bo’ot ba Nia Komunidade sira atu Afeta ba Hamlaha naruk, iha implikasaun Mudahan Klimatika ne’e.

Suku Dilor Lokaliza Iha Area Remotas ,ne’ebe Pertense ba Postu Administrativu Lakluta ho Kompostu husi aldeia Lima ,ne’ebe ho nia Populasaun rihun 4015 ,no 418 Xefi Familia tuir Resensiamenti ne’ebe iha.

Antes Governu Liu husi Ministériu Komersiu Industria fo ona Subsidio ba Empreza importador sira iha Timor Leste ho Total Orsamentu hamutuk Orsamentu Millaun $4 ba Kompaña ha’at Hanesan, Lisun Ida,Kreatif Lda,Alfa Díli no Perisos Ida.

Rekorda fali katak iha Loron 27 fulan Setembru Governu Liu husi Reuniaun Komselu Ministro Aprova Projeitu Dekretu lei ne’ebe Aprova Medidas Intervensaun Temporaria ba Estabilizasaun Presu fos iha Merkadu ,liu husi Atribuisaun Subsidio Pekuniariu ba Empreza Importador sira.

“Presu fos importadu, ne’ebé fa’an iha armazein empreza importador sira nian no fa’an fila-fali ba konsumidor sira iha loja sira ne’ebé fa’an fos ho kuantidade uitoan, ne’ebé ema barak liu maka konsume, estabiliza ho valoér $0,50 sentavus kada kg” sita komunikandu ne’ebe Díli Post Asesu Kuarta (27/09 liu ba.

Benefisiarius husi medida ida ne’e, empreza sira ne’‘ebé fa’an ho kuantidade boot ka operador ekonomiku sira ne’ebe komprova, liuhusi kopia autentikada husi Autoridade.

Aduaneira, katak sira importa no simu ona kuantdade fés ho karateristika ne’ebé define ona tha diploma ne’e, simu valor hamutuk dolar amerikanu $5 kada foos ho 25kg ne’ebe importa ka fa’an.

Enkuantu, diploma ida ne’e determina mos konstituisaun stock suplementar ida ba seguransa fos ho tonelada rihun 30, hodi rai iha armazein Sentru Lojistiku Nasional (SLN), ne’ebé destna ba intervensaun sosial iha situasaun emenensia, liu liu Inundasaun, katastrofe natural, motivu sanitariu,Solidariedade sosial no atu fornese ba empreza Grosista sira hanesan ,Empreza sira ne’ebé faan ho Kunatidade Bo’ot Karik Presiza.(JAVEL)

banner 336x280

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *