Dílipost.com, Loron 13 Fevereiru 2026 – Governu Repúblika Guiné-Bissau espresa indignasaun profundu no repudiasaun maka’as ba deklarasaun Primeiru-Ministru Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé hateten Guiné-Bissau nu’udar “estadu falladu”, konsidera komentáriu sira-ne’e nu’udar falta respeitu ba soberania no dignidade nasaun guinese.
Dílipost.com asesu iha komunikadu ofisiál, Governu Guiné-Bissau konsidera katak deklarasaun sira-ne’e revela falta dignidade, postura polítika no morál atu avalia realidade institusionál Estadu seluk nian.
Primeiru-Ministru Xanana Gusmão nia deklarasaun sira foin lalais ne’e kona-ba Guiné-Bissau revela falta dignidade, postura polítika, no morál ne’ebé kle’an atu avalia Estadu nia realidade institusionál. Tantu Xanana Gusmão no José Ramos Horta iha istória kona-ba polémika públika ne’ebé hafraku autoridade ne’ebé sira hanoin atu ko’alia kona-ba governasaun nasaun seluk nian.
Apropriadu atu fó hanoin ba Xanana Gusmão katak ninia karreira polítika inklui epizódiu sira ne’ebé hetan publisidade luan ne’ebé hamosu kestaun kona-ba ninia konduta, liuliu durante períodu ida ne’ebé kombatente timoroan barak hasoru hela, iha liña frente, konsekuénsia direta hosi konflitu ne’ebé halerik Timor-Leste.
Nune’e mós, Ramos-Horta hetan beibeik asosiasaun, iha debate públiku, ho hahalok no pozisaun sira ne’ebé hamosu dúvida kona-ba ninia estabilidade no konsisténsia polítika.
Kombinasaun hosi fatór sira-ne’e difikulta atu komprende oinsá figura sira ho perfil hanesan ne’e bele asume responsabilidade sira lideransa nian iha organizasaun ida ho pezu institusionál CPLP nian.
Guiné-Bissau la simu, no mós sei la simu, tentativa ruma ba umillasaun públika, estigmatizasaun polítika, ka deskualifikasaun institusionál, mai hosi ne’ebé de’it – no menus liu hosi Estadu-membru CPLP ida ne’ebé nia dalan rasik la bazeia ho konsistente iha prinsípiu fundamentál sira demokrasia nian.
Jornalísta : Dili Post












