Dilipost.com-Iha Simeira Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) ba dala 46 ne’ebé hala’o iha Kuala Lumpur, Segunda feira (26/5) ohin, Primeiru-Ministru Malázia, Dato’ Seri Anwar Ibrahim, ofisialmente deklara katak Timor-Leste (TL) sei hetan adezaun tomak iha ASEAN iha Simeira ASEAN ba dala 47 ne’ebé sei mai, 2025 fulan-Outubru iha Kuala Lumpur.
Primeiru-Ministru hato’o nia apresiasaun, gratidaun, no rekoñesimentu kle’an liu ba parte hotu-hotu—tantu iha ASEAN nia laran no liután—ne’ebé maka kontribui maka’as ba marku signifikativu ida-ne’e. Nia elojia sira nia dedikasaun, kooperasaun, no kompromisu metin ba solidariedade no inkluzividade rejionál.
“Ida ne’e marka momentu istóriku ida la’ós de’it ba Timor-Leste, maibé ba família ASEAN tomak.Viajen TL nian ba adezaun tomak reflete ita-nia vizaun koletiva ba ASEAN ida ne’ebé unidu, koezivu, no haree ba oin,” Primeiru-Ministru Anwar afirma.
TL Tama Iha Sekuénsia Plenária
TL hetan oportunidade atu koalia iha Plenaria Simeira ASEAN. Atu prienxe sekuénsia ne’e Primeiru Ministru Xanana Gusmão ho delegasaun TLto’o ona iha Malazia iha Domingu 25 Maiu 2025 ne’e.
Simeira ASEAN ba dala 46 hala’o tuir tema Prezidénsia ASEAN 2025 Malázia nian katak “Inkluzividade no Sustentabilidade”, sei halibur líder sira hosi Estadu-membru sira ASEAN nian hodi diskute kestaun rejionál sira no trasa diresaun futuru hosi kooperasaun ASEAN nian.
“During this meeting, the Chair will invite Timor-Leste to speak on all the agenda based on the new guidelines. Iha Tetun, katak durante enkontru ne’e, Meza sei konvida Timor-Leste atu ko’alia kona-ba ajenda hotu-hotu bazeia ba matadalan foun” ne’e maka sekuénsia ida hosi pontu haat iha ajenda simeira ASEAN ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Kuala Lumpur.
“Primeiru Ministru halo aprezentasaun kona ba dezenvolvimentu ne’ebé Timor-Leste halo ba iha enkontru bilaterál sira. Partisipasaun Timor-Leste nian iha simeira ASEAN ba dala 46 ne’e hanesan pontu kulminante no estratejiku,” Sita Expedito iha Hotel Intercontinental Kuala Lumpur Malázia, Domingu (25/05).
Nia dehan, IX Governu nafatin desizivu atu partisipasaun ne’e bele hetan rezultadu ne’ebé diak. Hein katak esforsu tomak ne’ebé povu hein esforsu iha rezultadu.
Pontu haat importante iha sesaun dadeer, iha loron dahauluk simeira ASEAN ba dala 46 katak Simeira ASEAN nu’udar enkontru diplomátiku altu nível ne’ebé hala’o tinan-tinan hosi Estadu-membru sira hosi Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN).
Simeira ASEAN sai hanesan plataforma ida ba líder sira hosi nasaun membru sira-ne’e atu halibur no diskute asuntu oioin rejionál no internasionál sira ne’ebé maka sai preokupasaun ba malu.
Simeira ne’e permite líder sira atu troka hanoin, fahe hanoin, no foti desizaun kona-ba asuntu sira ne’ebé relasiona ho kooperasaun polítika, ekonómika, sosiál, no seguransa iha rejiaun laran.
Durante enkontru ne’e, Meza sei konvida TL atu ko’alia kona-ba ajenda hotu-hotu bazeia ba matadalan foun.
Toka Asuntu Impozisaun Amérika no Krize Myanmar
Iha sesaun abertura, Primeiru MInistru Malazia, Seri Anwar Ibrahim iha ninia deskursu abertura simeira Asosasaun Nasaun sira iha Sudezte Asiatiku (ASEAN) ba dala 46, toka asuntu global hanesan tarifa ne’ebé aplika hosi Prezidente Donald Trump no mos asuntu krize iha Myanmar.
Malázia sente onradu atu prezide ASEAN iha tinan ida-ne’e – tinan ida ne’ebé espesiál signifikasaun. Ita marka dékada ida dezde estabelesimentu Komunidade ASEAN, konvida tantu reflesaun no renovasaun. Iha tempu hanesan tempu, ita sei adota Vizaun tinan 20 ne’ebé haree ba oin ne’ebé nesesita ASEAN-nia kompromisu ne’ebé la nakdoko ho rezolusaun koletiva.
Marku sira-ne’e oferese sentidu otimizmu no konfiansa ne’ebé hafoun ba ASEAN, subliña hosi reziliénsia ne’ebé notável hasoru kontestu ida husi dezenvolvimentu globál sira ne’ebé maka sai kompleksu no halo ita hanoin kle’an.
Tranzisaun ida iha orden jeopolítika hala’o hela no komérsiu global ninia sistema iha hela presaun liután, ho impozisaun foin lalais ne’e hosi Estadus Unidus.” afirma PM Malazia iha Sentru Konvensaun Kuallumpur Malázia.
“Ami agradese ba espíritu sentralidade nian no ba fraternidade entre Estadu Membru ASEAN sira hodi bele mai hamutuk atu harii frente komún ida hodi hasoru dezafiu sira-ne’e” nia reafirma.
Nia dehan ASEAN halo resposta lalais iha tratamentu ho tarifa sira EUA nian ho estabelesimentu Forsa Tarefa Jeo-ekonomia ASEAN hanesan pasu nesesáriu ida, la’ós de’it ba koordenasaun, maibé atu hatudu rezolusaun no konfiansa.
Maski nune’e, Malázia agradese ba espíritu sentralidade nian no fraternidade entre Estadu Membru ASEAN sira iha bele mai hamutuk atu harii frente komún ida hodi hasoru dezafiu sira-ne’e.
“Notavel maka ami nia resposta lalais iha tratamentu ho tarifa sira EUA nian ho estabelesimentu Forsa Tarefa Jeo-ekonomia ASEAN hanesan pasu nesesáriu ida, la’ós de’it ba koordenasaun, maibé atu hatudu rezolusaun no konfiansa” haktuir PM Ibrahim.
Myanmar
Xefe Governu Malazia haktuir, Kona-ba Myanmar, ASEAN konsege foti pasu pozitivu sira ho formasaun Grupu Konsultivu Informál ba Malázia hanesan ASEAN Chair ba 2025. Xefia hosi eis-Primeiru-Ministru Tailándia Dr. Thaksin Shinawatra, grupu ne’e mós hasoru malu iha Brunei Darussalam ne’ebé hetan grasa hosi prezensa husi Sua Majestade Sultan. Ida-ne’e signifikativu katak dezde terseiru enkontru ne’ebé hala’o iha Bangkok, ASEAN konsege muda ona agulha ba oin iha ASEAN nia esforsu sira ba rezolusaun eventuál krize Myanmar nian.
Nia afirma, ba ASEAN, ita-nia pás, estabilidade no prosperidade dalabarak depende ona iha orden internasionál ida ne’ebé nakloke, inkluzivu, bazeia ba regra sira, ne’ebé metin iha fluxu livre komérsiu, kapitál no ema nian. Fundasaun sira-ne’e agora ne’ebé desmantela ho forsa asaun arbitrária nian.
Xefe Governu Malazia ne’e iha esperansa katak iha forsa no kbiit atu mantein ASEAN atu tahan anin-boot sira, dezafiu no inserteza sira ne’ebé ASEAN hasoru.(**Media SECOMS)












