Lei Importante; La Iha

Justisa, Nasional361 Views
banner 468x60

DiliPost.com-Formasaun Hadomi Timor (FHT), ho Teknologias de la Informatión Y la  Comunicatión (TIC), hamutuk halo diskusaun konaba importánsia, Lei Krimi sibernétiku, protesaun daduz, privasidade no Komérsiu Online.

Lei Krimi Sibernétiku no protesaun daduz ida ne’e, automatikamente tenke iha ona. Maibé, Timor-Leste (TL), ita seidauk fó importánsia ou la iha ba Lei ida ne’e. Ita nia Líder sira seidauk fó importánsia ba Lei Krimi Sibernétiku mezmu sira mós hatene katak, iha TL iha violénsia lubuk ida ba iha utilizasaun Teknolojia ninian.

banner 336x280

Iha mós vitima barak ona ba iha utiliza Teknolojia nian, maibé ita nia nai ulun sira seida’uk hanoin Lei ida ne’e, importante,”hateten Diretur Ezekutivu Abrao Monteiro ba Jornalista iha Salaun ALFELA-Vila Verde, Segunda-feira feira ne’e.

Diskusaun

Abrao Monteiro hatutan, liu husi diskusaun ida ne’e, oinsá bele konvense ba nai ulun sira fó importánsia  ba Lei Krimi Sibernétiku no protesaun daduz. Tanba, iha Nasaun sira seluk ema ko’alia daudaun ona Lei ne’ebé avansadu liu tan.

Lei hirak ne’ebé bele Regula konaba atividade ba iha Arhficial Intelligence  (AI), no TL, se’i nafatin aumenta Lei Krimi Sibernétiku protesaun daduz.

Abrao esplika, iha diskusaun ida ne’e, bele fó importánsia ba Lei Krimi Sibernétiku no protesaun daduz. Atu Governu bele aselera lalais iha Konsellu Ministiu (KM), Aprova Lei ida ne’e, no lori bá Parlamentu Nasional (PN), atu bele hahú funsiona Lei Krimi Sibernétiku, depois tinan 1-2 mai bele justa t’uir.

Keixa

Fulan hirak liu bá,”ami enkontru hamutuk ho Polísia Sientífika Investigasaun Kriminal (PSIK). Providor Diretus Humanus no Justisa (PDHJ),  konaba keiza lubuk ida ne’ebé sira simu liga bá assuntu Teknolojia no Dijital nian.

Iha ami nia  observasaun lubuk ida ema barak sa’i vitima no Funsionariu lubuk ida mak hato’o sira ninia preukupasaun bá ami,”dehan Abrao.

Nia adianta, hare’e ba observasaun ne’e, hahu ona ameiasa entaun hakarak ou lakohi ezije ba Governu atu kria ona Lei Krimi Sibernétiku no protesaun daduz. Iha Diskusaun ne’e,”ami hakarak hetan informasaun husi ita nia Sosiedade sira katak, saida mak durante ne’e, sira sente no observa, sira nia ideia hirak ne’e, ta’u hamutuk,”tenik Abrao.

Nivel

Atu nune’e, garantia Lei Krimi Sibernétiku importante dunik no ka’er daduz hodi bele halo advokasia ba,”ita nia nivel altu sira liu-liu Ministériu Justisa (MJ). TIC no Instituisaun relevante ba iha dezenvolvimentu Teknolojia sira nian atu bele asegura lalais Lei Krimi Sibernétiku tanba seida’uk,”nia adianta.

Regula

Aleinde ne’e, Xefi Departamentu-Diresaun Nasionál Infranstrutura Komunikasaun (XD-DNIK), Paulo da Costa afirma, Lei Krimi Sibernétiku importante tebes tanba ho Lei ida ne’e, bele Regula atividade ne’ebé liga ho Online.

Lei Krimi Sibernétiku ida ne’e, importante ba Nasaun-TL tanba ho Lei ne’e,”ita bele Regula atividade ne’ebé ligadu ho Online sira  nian. Governu nia prioridade atu importánsia ba Lei ida bele implementa iha terrenu,”katak Paulo da Costa.

Iha diskusaun ne’e, partisipa husi TIC, Prokurador Jerál Repúblika (PJR), DN-DNIK, PSIK no Estudante husi Institutu Siénsia Saúde.(octa)

 

banner 336x280

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *