MJDAK no SEAK Hametin Lei Atu Proteje Patrimóniu Kultural iha Timor-Leste

banner 468x60

Dílipost.com, Loron 28 Maiu 2026 — Governu Dasia liuhusi Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK) no Sekretaria Estadu Arte no Kultura (SEAK) kontinua hametin enkuadramentu legál atu salva, proteje no promove patrimóniu kultural materiál no imateriál iha territóriu nasionál.

Diretór Jerál Sekretaria Estadu Arte no Kultura (SEAK), Gil Paulino de Oliveira, hatete atualmente governu iha baze legál forte ida atu asegura patrimóniu kultural Timor-Leste la lakon no kontinua transmite ba jerasaun foun sira.

banner 336x280

“Timor-Leste bazeia ba Dekretu-Lei Nú. 15/2023 ne’ebé altera Dekretu-Lei Nú. 33/2017 kona-ba Rejime Jurídiku Patrimóniu Kultural. Lei ida-ne’e fó kompeténsia boot ba SEAK atu halo intervensaun ba polítika salvaguarda patrimóniu nian,” hateten Gil Paulino ba jornalista sira iha MJDAK.

Nia esplika katak maski patrimóniu kultural sira-ne’e pertense ba komunidade, maibé Estadu liuhusi MJDAK no SEAK iha responsabilidade atu garante protesaun no konservasaun ba eransa kultural sira.

“Atu reforsa liután, Governu mós implementa Dekretu-Lei Nú. 18/2023 kona-ba klasifikasaun, identifikasaun, esportasaun no importasaun bens kultural. Sidadaun hotu-hotu labele fó uza patrimóniu kultural materiál Timor-Leste nian atu halo esportasaun ka importasaun sem autorizasaun hosi Estadu,” nia subliña.

Nia dehan katak Timor-Leste mós ratifika ona tratadu internasionál tolu ho UNESCO atu fortalese servisu protesaun patrimóniu nasionál.

Konvensaun UNESCO 1972 kona-ba patrimóniu kultural no natural atualmente sai hanesan baze ba promosaun sítiu istóriku no arkeolójiku hanesan Tutuala no Igreja Antigu Soibada.

“ Prosesu ida-ne’e tama ona iha Planu Asaun Anuál 2026 no ekipa téknika daudaun halo diskusaun atu promove sítis hirak-ne’e ba nivel internasionál,” nia realsa.

Iha área patrimóniu imateriál, Gil Paulino destaka katak Tais Timor atualmente hetan progresu boot depois implementasaun programa salvaguarda.

“Uluk Tais Timor tama iha kategoria salvaguarda urjente tanba atividade soru tais komesa mihis no maioria ferik sira de’it mak domina. Agora iha ona grupu 30 iha munisípiu 13 ho envolvimentu ema hamutuk 6 mil, inklui joven mane no feto,” nia esplika.

Tanba ne’e esforsu ida-ne’e Tais Timor konsege sa’e hosi lista patrimóniu ne’ebé risku lakon ba patrimóniu kultural humanidade nian.

“Agora ema hotu-hotu komesa uza tais no juventude sira mós aumenta ona interese atu aprende no preserva kultura ida-ne’e,” nia dehan.

SEAK atualmente prepara sub-programa haat atu sustenta dezenvolvimentu arte no patrimóniu nasionál, inklui promosaun identidade kultural, reforsu kapasidade organizasaun arte no dezenvolvimentu infraestrutura.

Liuhusi Diresaun Nasionál Promosaun Arte, governu mós kontinua halo formasaun ba joven sira iha área artizanatu, eskultura, serámika, homan no soru tais iha munisípiu hotu-hotu.

Nia mós dehan susesu protesaun patrimóniu kultural la’ós servisu Governu de’it, maibé rezultadu hosi servisu hamutuk ho organizasaun sosiedade sivíl no parseiru internasionál sira.

“Susesu ida-ne’e mai mós husi serbisu hamutuk ho Komité Patrimóniu Kultural Imateriál ne’ebé envolve ministériu relevante, Fundasaun Alola, Timor Aid, Uma Kmanek no UNESCO Timor-Leste,” nia dehan tan.

Nu’udar pasu atu valoriza liután patrimóniu nasionál, Konsellu Ministrus iha 14 Dezembru tinan kotuk aprova rezolusaun atu instituisaun governu no privadu sira uza uniforme ho dezeñu tais kada segunda-feira.

“Rezolusaun ida-ne’e komesa implementa ona no funsionáriu sira hotu tenke uza uniforme ho elementu tais atu promove identidade kultura Timor-Leste,” konklui Gil Paulino de Oliveira.

 

Jornalista Estajiaria: Natália Do santos

banner 336x280

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *