Governu Uza Starlink Provizoriu Atu Garantia Internet Iha Área Remota

banner 468x60

Dílipost.com, Loron 07 Maiu 2026 – Diresaun Nasionál Infrestrutura Komunikasaun (DNIK), kona-ba polémika ne’ebé atualmente viral iha media sosial relasiona ho instalasaun internet Starlink iha sedu suku iha teritóriu nasionál Timor-Leste.

Diretór Diresaun Nasionál Infrestrutura Komunikasaun (DNIK), Ambrosio Amaral, utilizasaun Starlink la signifika katak Governu abandona planu fibra óptika, Instalasaun ne’e hanesan teste teknik ka trial atu haree efisiénsia sistema antes avansa ba kontratu permanente.

banner 336x280

“Ita atu hala’o servisu ida tenki koko ka trial sistema ne’ebé instala atu haree karik la’o tuir saida mak ita hakarak. Bainhira sistema ne’e funsiona diak, mak depois avansa halo kontratu,” dehan Ambrosio Amaral ba jornalista sira iha MTK Kaikoli.

Nia hatutan proposta hosi kompanhia Vorakai Lda tama ba Ministériu iha tinan kotuk, durante fulan Agustu no Setembru. Hafoin ne’e, ministru fó despaxu ba DNIK, tuir kompeténsia ne’ebé defini iha Artigu 17 Lei Orgánika Ministériu nian, atu asegura konektividade ba instituisaun públika sira.

DNIK mos haree dadus no kontrolu rede internet. Tanba ne’e, iha fulan Janeiru no Fevereiru, ekipas teknika halo teste no diskusaun lubuk ida atu buka maneira atu integra rede Starlink ba rede governu Nasionál Connectivity Project (NCP), liuhusi sistema VPN atu bele kontrola seguransa rede.

“Preokupasaun boot mak kona-ba seguransa dadus no kontrolu rede. Buat hotu-hotu tenke hare ho kle’an molok implementa,” Ambrosio dehan.

Atualmente, teste instalasaun Starlink envolve suku 452 iha territóriu nasional. DNIK konsidera katak kada suku iha kondisaun geográfika no distánsia ne’ebé diferente, tanba ne’e presiza halo teste antes implementasaun kompleta.

Kona-ba kabu submarinu iha tasi okos, Ambrosio Amaral esplika katak landing point prinsipal hela iha Bebonuk. Maski nune’e, DNIK kontinua esforsu atu garante konektividade internet ba ajénsia Estadu no sedu suku sira.

Liuhusi Nasionál Connectivity Project (NCP), Governu dada ona fibra óptika ba instituisaun públika sira no espera iha fin Maiu bele konekta instituisaun hamutuk 900 resin.

Iha sedu suku balun iha Dili, fibra óptika instala ona hamutuk ho Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS). DNIK mos halo teste iha suku ha’at iha Dili no iha planu atu expande ba munisípiu hotu, maibé enfrenta limitasaun orsamentu.

Tanba ne’e orsamentu tinan 2026 ba kapitál menor uza atu sosa fiu fibra óptika no ekipamentus nesesáriu. To’o agora, fibra óptika dada ona hamutuk 1.694 liña iha munisípiu sira.

Ambrosio Amaral afirma katak polítika DNIK klaru ona, Starlink sei instala de’it iha área remota sira, enkuanto fibra óptika sei implementa tuir disponibilidade orsamentu no ekipamentus.

DNIK mos enfrenta redusaun orsamentu kompara ho tinan kotuk. Iha 2025, orsamentu DNIK hamutuk 2.9 miliaun dolar amerikanu, maibé iha 2026 tun ba 1.9 miliaun dolar.

Kona-ba servisu Vorakai Lda, DNIK esplika katak Governu selu sistema Starlink mensalmente no la’ós permanente. Bainhira rede fibra óptika instala hotu ona, ekipamentus Starlink sei desliga.

Orsamentu ba kontratu Vorakai hamutuk 450 mil dolar amerikanu. Antes ne’e, kompañia ne’e hatama proposta to’o 1.2 miliaun dolar, maibé konsidera aas demais atu implementa.

Pakote internet Starlink ne’ebé uza ba kada suku iha velocidade entre 159 MB to’o 300 MB unlimited, ho kustu entre 150 no 200 dolar kada fulan ba suku ida-idak.

Ambrosio Amaral mos esplika kontratu ho Vorakai dura de’it fulan 8 no sei remata iha 31 Dezembru 2026. Tanba ne’e, kontratu ne’e konsidera provisóriu de’it enkantu Governu hein implementasaun kompleta fibra óptika iha territóriu nasional.

Jornalista  : Estajiaria,Ri/Ta

banner 336x280

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *