HWPL-TNLA : Estabelese Implementasaun Lei Iha Formasaun Lideransa Pas Nian

Justisa, Nasional336 Views
banner 468x60

DiliPos.com –  Organizasaun internasionál Heavenly Culture, World Peace, Restoration of Light (HWPL) ho  Transitional National Legislative Assembly (TNLA) kontinua estabelese futuru liu husi Justisa no Implementasaun Lei  iha Formasaun Lideransa Pas  ba daruak.

Ligadu ho  iha tensaun globál ne’ebé sa’e maka’as, nasaun sira ne’ebé buka estabilidade no dezenvolvimentu sustentavel husu aprosimasaun foun ba lideransa.

banner 336x280

Iha prosesu rekonstrusaun nasionál ne’ebé sei la’o hela iha Sudan Sul, promove konsensu sosiál ne’ebé bazeia ba justisa no estadu direitu sai ona prioridade ida-ne’ebé foka liután.

Nune’e, iha loron 25 fulan-fevereiru hala’o tiha ona Edukasaun Nasional Lideransa Pas iha Sudan Sul. eventu ne’e hala’o hamutuk ho TNLA Komisaun Permanente ba Pas no Rekonsiliasaun ho organizasaun HWPL.

“Programa ne’e halibur hamutuk deputadu sira atu diskute prátika governasaun no institusionalizasaun pás liuhosi enkuadramentu legál no polítika,’’ sita liu husi komunikanu ne’eb Dili Post online asesu, Domingu (01/02) husi organisaun HWPL.

Programa ne’e subliña katak pás bele muda husi akordu temporáriu ida ba prinsípiu sustentavel governasaun nasionál ida de’it bainhira lider sira estabelese sentidu justisa ida-ne’ebé fó prioridade ba interese públiku no konxiensia ba podér.

Ida-ne’e bazeia ba prinsípiu katak lider ida nia filozofia ne’ebé iha sentru povu nian sai nu’udar liman-rohan nasionál ne’ebé sei dura ba nafatin bainhira institusionalizadu liu husi kultura, edukasaun no sistema legál sira.

Liu-liu, deputadu sira ne’ebé partisipa iha Parlamentu rekoñese sira-nia an nu’udar ajente prinsipál ne’ebé responsavel ba hakerek pás iha lei no instituisaun sira-nia laran ne’ebé sei pasa ba jerasaun sira iha futuru.

Sira hola parte iha diskusaun polítika kle’an hodi hamosu medida implementasaun konkreta sira, hodi hasa’e liután utilidade prátika formasaun nian.

Liu husi programa ida-ne’e, lejizlador sira esplora dalan sira atu tradús konxiensia dame ba sistema nasionál ida-ne’ebé estruturadu. Liu husi teoria abstrata, sira diskute kona-ba lider sira-nia papél atu kria protesaun legál no

Sira mós esplika planu asaun atu promove armonia entre grupu etniku oin-oin hanesan baze ba kresimentu nasionál.

Treinamentu ne’e ko’alia liu kona-ba estratéjia pratika sira atu tradús valór sira husi pás ne’ebé reflete ba aplikasaun sira iha nivel kampu.

Liu husi ezamina patrimóniu bazeia ba umanidade husi Korea no Sudan Sul, halo análize ba estudu kazu sira husi lideransa pás globál sira, no halo revizaun ba inisiativa internasionál HWPL nian ho Deklarasaun Pas no Cesasaun Funu (DPCW),

programa ne’e fahe esperiénsia tangivel sira kona-ba pás ne’ebé realiza ona. Ida ne’e fó dalan ba lejizlador sira atu estabelese enkuadramentu ida ba lideransa pás lokál ne’ebé adekuadu ba karakterístika úniku hosi sira-nia konstituisaun no komunidade etnika sira.

DPCW, ne’ebé kompostu husi artigu 10 no artigu 38, buka atu alkansa pás globál sustentavel liu husi revitalizasaun espíritu fundador Nasoins Unidas nian no estabelese enkuadramentu universál ida ba prevensaun no rezolusaun konflitu.

Prezidente Komisaun Permanente TNLA Hon. Bona Deng Lawrence subliña kona-ba Pas no Rekonsiliasaun, fahe ninia reflesaun kle’an kona-ba sesaun ne’e.

“Ami fiar katak dame bele hahú ho akordu no deklarasaun sira. DPKW, ne’ebé deklara ona iha Parlamentu, nu’udar ezemplu primeiru. Bainhira ita hakarak atu asina dokumentu hanesan DPCW ho voluntáriu, ita muda ona ita-nia nasaun ba futuru ida-ne’ebé dame liu,” tenik  Bona Deng.

Maibé, nia dame sai nu’udar liman-rohan ne’ebé loos de’it bainhira tama iha nia kultura. Ida ne’e presiza instituisionalizasaun pás nian hamutuk ho edukasaun pás nian ne’ebé komprensivu. Bainhira aprova lei sira, tenke asegura katak polítika no lei sira-ne’e espesifikamente dezeña atu mantein nasaun ne’e ida de’it.

“Tanba la iha edukasaun, susar ba ita atu hetan ukun-fuan. Maske nune’e, iha tinan 21 nia laran, ita-nia norma no kultura tradisionál sira nafatin la iha, no ita-nia lider tradisionál sira hamriik hanesan ita-nia advogadu forte ba pás. Tanba ami-nia bei-oan sira sai nu’udar baze ba ami-nia patrimóniu,” dehan nia.

Prezidente TNLA enkoraja maka’as dezenvolvimentu edukasaun dame nian. Liuhusi edukasaun ida-ne’e mak jerasaun sira sei sai nu’udar instrutu ida-ne’ebé forte atu fiar ba dame.

Iha futuru, TNLA no HWPL hakarak buka kooperasaun substantivu no sustentavel hodi forma futuru pasifika nasaun nian. Inisiativa estratéjika prinsipál sira inklui dezenvolvimentu modelu pás komunitáriu ida-ne’ebé envolve kolaborasaun entre deputadu no lider suku sira, promosaun integrasaun sosiál, no estabelesimentu patrimóniu pás nasionál ida.(**)

 

banner 336x280

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *